EERO KANGOR

Väikse Edithiga Rakvere Pikal tänaval (Edith Kotka-Nymani skulptuur avati 2021. aastal). Foto ja töötlus: Veiko Lõpp, 2022

Olen sündinud Tartus ja lõpetanud inglise keele kallakuga Miina Härma Gümnaasiumi. Kooli ajal osalesin matemaatikaolümpiaadidel, kuid minu lemmikained olid füüsika, ajalugu ja kunstiajalugu. Pärast kooli lõpetamist tahtsin õppida Tallinnas arhitektiks, kuid jäin siiski Tartusse. Tartu Ülikoolis õppisin matemaatikat, füüsikat ja programmeerimist, kunstiajalugu, arheoloogiat ja arhiivindust, Eesti ja maailma ajalugu, filosoofiat, usundi- ja kultuurilugu ning võõrkeeli (saksa, prantsuse, itaalia, vanakreeka, vanaheebrea ja hiina). Bakalaureuse- ja magistrikraadi (cum laude) kaitsesin kunstiajaloo erialal.

Ülikooliõpingute ajal osalesin mitmel rahvusvahelisel kursusel ja leidsin endale palju sõpru erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste hulgas. 2000. aastal osalesin Rotary Klubi korraldatud rahvusvahelisel saksa keele ja kultuuri kursusel Osnabrückis, Hannoveris ja Berliinis. 2005. aastal käisin Saksamaal Kielis 58. rahvusvahelisel saksa keele, ühiskonna, riigi ja kultuuri suvekursusel. 2006. aastal võtsin osa 24. rahvusvahelisest keskaegse arhitektuuri suveseminarist Faedises, Kirde-Itaalias, kus tegelesime keskaegse linnuse uurimise ja restaureerimisega ning tutvusime kohalike arhitektuurimälestistega.

2009. aastal astusin Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorantuuri. 2011–15. aastal kogusin doktoritöö jaoks materjali Rootsi arhiivides ja koostasin Eesti Rahvusarhiivi tellimusel Tartu Ülikooli esimese kunstiajaloo professori Helge Kjellini isikuarhiivide kataloogi. Rootsikeelsete allikate lugemiseks omandasin Stockholmi Folkuniversitetis rootsi keele tasemel B2.

Olen töötanud mitmes Eesti kunsti- ja fotokogus. 2005. aastal olin praktikal Tartu Ülikooli Raamatukogu Käsikirjade ja Haruldaste Raamatute osakonnas ja digiteerisin J. W. Krause graafikakogu. 2005.-11. aastal korrastasin ja kirjeldasin Haridusministeeriumi riikliku programmi „Humanitaar- ja Loodusteaduslikud kogud” raames Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu ning korraldasin selle digiteerimise. Tegemist on sisuliselt 1920.–1930. aastal loodud muinsuskaitsearhiiviga, mis dokumenteerib Eesti vanemat arhitektuuri- ja kunstipärandit. 2006. aastal olin praktikal Eesti Kunstimuuseumis ja aitasin teha ettevalmistusi KUMUsse kolimiseks. Inventeerisin endises Rüütelkonnahoones Adamson-Ericu maalikogu ning täiendasin muuseumi digikogu. 2010. aastal osalesin Saksa Arheoloogia Instituudi korraldatud fotoarhiivide kursusel Roomas. 2011.–13. aastal töötasin Tallinna Kunstihoone kuraatorina ja korrastasin muuhulgas Eesti Kunstnike Liidu Kunstifondi kogusid. 2013.-15. aastal korrastasin, uurisin ja digiteerisin Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogus foto- ja postkaardikogusid ning valmistasin ette teaduskirjanduse digiteerimist e-raamatukogus ETERA.

Alates 2006. aastast olen avaldanud kunstiarvustusi, Tallinna (kunsti)ajaloo ja muinsuskaitse teemalisi artikleid, populaarteaduslikke ja teadusartikleid Eesti ajakirjanduses, eesti- ja ingliskeelsetes väljaannetes. Olen kureerinud kunstinäitusi, peamiselt koostöös Harry Liivranna, Mare Vindi ja Ado Lillega.

Aastail 2008–2011 töötasin Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi õppeosakonnas. Tegelesin õppeplaanide koostamise, õppejõudude assisteerimise, üliõpilaste nõustamise ja tasulise õppe lepingutega. 2010. aastal olin erikursuse “Fotod ja nende kogumine – ajalugu ja arengusuunad” vastutav õppejõud. Kursusel pidasid koos minuga loenguid ja praktikume ka fotoajaloolane ja praegune Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktor Tõnis Liibek, fotokunstnik ja -kuraator Margot Kask, Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi juhataja Tanel Verk ja koguhoidja Merilis Sähka ning MTÜ Eesti Fotopärand asutaja, juhataja ja ajapaiga eestvedaja Vahur Puik.

Alates 2015. aastast olen töötanud muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas. Aastail 2015–23 töötasin Tallinnas linnavalitsuses, muinsuskaitse osakonnas, algul kunstimälestiste peaspetsialisti, hiljem muinsuskaitse juhtivspetsialistina. Inspekteerisin selle aja jooksul umbes 1000 kunsti-, ajaloo- ja ehitismälestist ning korraldasin mitmesaja mälestise konserveerimise ja restaureerimise, sh “Russalka” monument, Mayeri trepp, Blasius Hochgreve monument, Tallinna kesklinna, Kadrioru pargi ja Glehni pargi skulptuurid ja monumendid, mitukümmend Tallinna vanemate kirikute kroonlühtrid, maalid, ikoonid jms, luteriusu Püha Vaimu, Oleviste, Peeteli, Nõmme Rahu, Kaarli, Jaani ja Toomkirik, katoliku Peeter-Pauli, õigeusu Kaasani Püha Nikolai, Kopli Nikolai, Adventkirik, armeenlaste Jaani Seegi kirik, vanausuliste palvela, Tallinna linnamüür, Toompea tugimüürid, bastionivööndi Gootide reduut, Türgi tiib ja Skoone bastion ning Pirita klooster. Korraldasin restaureerimistoetuste andmist korteriühistutele ja mälestise omanikele. Koos osakonna juhataja Boris Dubovikuga taaskäivitasin 2016. aastal Tallinna Kirikurenessansi programmi, mille raames antakse toetust Tallinna kirikute ja seal asuvate kultuuriväärtuste restaureerimiseks ja konserveerimiseks. Panustasin 2016.–2017. aastal Tallinna barokk-kunstniku Christian Ackermanni uurimisprogrammi. 2019. aastal algatasin koostöös Muinsuskaitseameti ja Eesti Kunstiakadeemiaga Tallinna Püha Vaimu kiriku keskaegse Bernt Notke altari uurimisprogrammi ning Tallinna Oleviste kiriku Hans Pawelsi kenotaafi konserveerimisprogrammi. Viimaseid pean koos Oleviste kiriku restaureerimistöödega (2018–2023) oma suurimaks saavutuseks.

Alates 2011. aastast olen töötanud korteriühistutes. Sain Tallinna Tehnikaülikoolist tehnilise konsultandi kutsetunnistuse ja renoveerisin aastail 2015–2016 terviklikult Tallinna kesklinnas, Uus-Tatari tn 16 asuva korterelamu, mida kajastas ka Tallinna TV ja Eesti Rahvusringhäälingu saade Oma kodu.

Minust Vikipeedias

Haridustee ja teenistuskäik Eesti Teadusinfosüsteemis

Minu lehekülg veebiväravas Linked-In

Teaduskirjutised

Ajakirjanduses ilmunud kirjutised

Kataloogides ilmunud kirjutised

  • (2016) Ado Lill, maalija III. – Ado Lill. Maalid 2008-2015. Ado Lill, lk 5−7.
  • (2016) Ado Lill, painter III. – Ado Lill. Paintings 2008-2015. Ado Lill, p. 8−10.
  • (2013) Eero Kangor ja Betty Ester-Väljaots. Eraklik fotomaalija Johannes Mülber. – Johannes Mülber. Fotokunstnik. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, Fotomuuseum, lk 6−21.
  • (2013) Eero Kangor ja Betty Ester-Väljaots. Johannes Mülber – a Hermitic Painter in Photography. – Johannes Mülber. Photo Artist. Tallinn: Tallinn City Museum. Museum of Photography, p. 29−38.
  • (2012) Intervjuu Vilen Künnapuga. – Vilen Künnapu näitus Draakoni galeriis 26.03.2012–7.04.2012. Tallinn: Vilen Künnapu, lk 1−15.
  • (2011) Ühiskonnakriitiline kunstnik – Ado Lill. Graafika. Tallinn: Ado Lill, lk 4−7.

Muud kirjutised

Peatükid Tallinna ajaloo koguteoses Olev Liivik, Tiina Kala, Toomas Tamla (Toim.) Tallinna ajalugu. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 2019 (4 köidet).

  • Kunst. Kultuuri- ja spordielu. Eesti Vabariik 1918-1940. – Tallinna ajalugu IV, lk 150−153.
  • Kunstielu. Majandus- ja kultuurielu esimestel okupatsiooniaastatel. Omariikluse hävitamine. – Tallinna ajalugu IV, lk 190–191.
  • Kunst. Kultuuri- ja spordielu. Eesti NSV 1944–1991. – Tallinna ajalugu IV, lk 305−309.
  • Linnaplaneerimine. Linnaelu valdkonnad ja linnaametite tegevus. Taasiseseisvunud Eesti. – Tallinna ajalugu IV, lk 351–352.

Artiklid TEA entsüklopeedia 11. köites Klas-Kuubik.

  • Kline, Franz (1910–1962), USA maalikunstnik. – 11 kd, lk 20–21.
  • Kollhoff, Hans (1946), Saksa arhitekt. – 11. kd, lk 87–88.
  • Komar, Vitali (1943), Melamid, Aleksandr (1945), Vene–USA maali- ja performance’i-kunstnikud. – 11. kd, lk 100.
  • konkreetne luule. – 11. kd., lk 138.
  • konstruktivism. kunst. – 11. kd, lk 145–146.
  • Kruusamäe, Ilmar (1957), Eesti maalikunstnik. – 11. kd, lk 285.
  • kunst. – 11. kd, lk 339.
  • kunstiajalugu. – 11. kd, lk 339.
  • Kursi Koolkond. – 11. kd, lk 360.

Artiklid Eesti Vikipeedias

Design a site like this with WordPress.com
Alustamine